Nähtamatu skulptuur

Kuidas tekib ja kus asub kunstniku teos enne, kui vaataja seda galeriis või linnaruumis näeb? Millised teosed sünniksid, kui aeg, raha ja kõik muud maailma ressursid loomingut ei piiraks? Kes või mis vääriks monumenti ja rohkem tähelepanu? 

Enne kui mõni teos vaatajale manifesteerub, on ta juba kasvanud kunstniku enda sees, tema ettekujutluses ja mõtetes. Näituse “Nähtamatu skulptuur” koosneb lugudest ja sketšidest, mis näitlikustavad, millest või kellest võiks saada skulptuur, kuidas need sünnivad või siis ei sünnigi. Vahel on nii, et mõned skulptuurid peavadki jääma nähtamatuks ja elama vaid meie endi ettekujutustes või muudes dimensioonides.

Näituse füüsiline installatsioon asub Loomelinnaku siseõues. Näituse kuraatorid on Bianka Soe ja Herkko Labi.

Jevgeni Zolotko

Jevgeni Zolotko (1983) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on verbaalse ja ainelise materjali vahekord. Oma ruumispetsiifiliste installatsioonidega toob ta esile inimloomuse universaalsed jooned, milleks on kultuuri ja religiooni kaudu põlvest põlve edasi kantud tunnetus ja mahasurutud alateadvus. Zolotko kaevub oma loomingus meie ühise teadvuse eelsesse minevikku. (allikas)

Liftides kinnijäänutele pühendatud memoriaal

On monumentaalne teos pühendatud liftides kinnijäänutele. Visuaalne osa millest on liftišaht ja lifti kabiin Tallinna Vabaduse väljaku maaalustes ruumides. Lift on kinni jäänud korruste vahel. Memoriaali kuuldav osa on kinnijäänute dialoogi lõpmatult korduv helisalvestus.

Liftis kinnijäänute dialoog:

(idee-Jevgeni Zolotko; tekst-Anti Saar)

Mis tahes lift. Parem kui see töötab. Sellest kõlav heli saade. Sant, lõpmatu monoloog “dialoogi” vormis. Surnud ring. Liikumise puudumine.

A: A krt, ega Matut ei tunne ära ka enam … Sa oled näind teda?

B: Kuule mingi aeg ikka nägin tihemini, jah.

A: No viimasel ajal …

B: Ei, see oli ikka ammu juba

A: Mees on vähe ossiks läinud ju …

B: Ei tea, Matu oli ikka suht pehme poiss, ma mäletan.

A: Pehme ta jee, tüüp on ju peki lihaseks pumbanud. See … krdi firma taob ju kinni tal kõik … see, mingi rootsalaste, tehas noh … mingeid jubinaid panevad kokku seal. 

B: Mmm …

A: Naist kah ei ole tal, käib siis õhtuti oma krdi … fitnessiklubis rauda tõstmas. 

B: A ta võib-olla sellepärast käibki, et naist ei ole. 

A: Et nagu naistele meeldida või?

B: No jaa, ei, kust mina tean.

A: A võib-olla sellepärast polegi naist … tüüp on ikka vähe punni ajanud ennast. Kaks Säret, ma ütlen sulle … Säret mäletad ikka või?

B: Virkot või?

A: Mkm, Virks oli noorem vend, Kaitsi, Kaidot, noh?

B: Aa, seda … jajah, umbes mäletan. See käis meil puid lõhkumas vahel.

A: No mul vanamehel käis ka ju … Ta oli ju Õõsul nagu üle küla sulane mingi aeg. Igal pool käis.

B: Jajah …

A: A oli turske mees ju?

B: No ikka oli vist, jah.

A: A vot ma sellepärast ütlengi, et Maru on kaks Säret. Need olid ju lõpuks ühes klassis veel

B: Kaidoga või? See on ju vanem, mitu aastat?

A: Istuma jäi. Mingi neli aastat vist istus, minu klassisiki oli vahepeal. Lõpuni välja ei jõudnudki. No siis jäigi juhutöid tegema. Kuni Soome ära tõmbas. 

B: Mis ta siis praegu on ikka seal või?

A: Ei, ei, ammu tagasi … maitea, mingeid ajusid on ka ikka vaja seal, et midagi teha … no võõras keel ikka ja … võõras koht …

B: Jaa-jah …

A: A no Kaits oli loll nagu saabas ju!

B: Kuule, jah … hea küll …

A: Ei, kuule … sa suitsumees oled veel või? Kuule paku üks suits, ah? Ega nii kiire ei ole ju. Kuule, oota ma räägin sulle Kaitsist veel – tänks. 

B: …

A: No ühesõnaga, Kaits läks Soome, sai paari tuhhiga vastu pükse, siis tuli tagasi. 

B: Eestisse?

A: Õõsule, noh, ammu juba. Reelikaga oli neil mingi värk ju veel vahepeal …

B: Reelikaga?

A: Nojaanoh, Koge Reelikaga, Kogemuti tütrega, sa ei mäleta siis või?

B: Nagu ei …

A: Koge Reelikat ei mäleta? Koge Reelika oli üle küla lits mingi aeg … No ta meie koolis ei käind kah tegelt, tal oli mingi sünnitrauma või midagi … Kukkus titena Kogemuti ratta paikakalt maha … umbes nii.

B: …

A: No ta mingis erikoolis käis linnas. Kodus eriti ei käindki. Ööbis oma härrade juures. Tuli, siis ütles emale, et sa siin ei teeni kuu ajaga kah seda, mis mina ühe ööga … oma emale, saad aru!

B: Noh …

A: Nojaanoh.

B: Ja kus sina seda tead?

A: Kus ma tean? Kes ei tea … Isegi kahju on tüdrukust tegelt, tead. No Särega läks ikka hulluks tal asi … Kaitsiga, noh.

B: Mmm …

A: Kaits ju peksis teda. Ei, ikka tõsiselt kohe, verevalumid ja kõik … Viimane kord, saad aru, Reelika ju oli mu vanamehe juurde jooksnud. Me elasime bussika kõrval otse. Reelika tuleb bussi pealt maha, koju ei julge minna. Mees juua täis, lubab maha lüüa. No mul vanamees kah ju … ei taha mingeid jamasid endale … A no Kaitsi ta teab ja see nagu kardab ka teda vist natuke. Või no kas ta kardab, aga,  maitea, mingi respekt tal on vanamehe vastu. 

B: Mmm …

A: A no tollel õhtul mees oli ikka täiega sakkis. Vanamees loll kah, ise helistas Kaitsile, et naine sul siin, ei julge koju minna … mis toimub, eks ole.

B: Ja Säre?

A: Säre oli viie mindi pärast kohal muidugi. 

B: …

A: Kolkis ukse peal, lubas ära tappa, ähvardas. Tra oleks ma ise seal olnud, ma oleks …

B: No ja mis sai siis lõpuks?

A: Vanamees, loll, tegi ukse lahti, noh, ei helistanud mentigi vist enne.

B: Noo …?

A: No a Särel oli nuga ju. Nii kui vanamees tera nägi, katsus ukse uuesti kinni tõmmata, pistus tabureti jalgupidi vahele … no lingi ja piida vahele kuidagi. Reelika mingi nuttis ja lõõtsutas samal ajal, tahtis aknast välja hüpata …

B: Kolmandalt korruselt?

A: Ongi, noh… Kuhugi ta ei hüpanud.

B: Mis sai siis?

A: Mis seal sai, Kaits lärmas veel natuke, siis rahunes maha. Ega seda oli enne ka olnud …

B: Mmm …

A: Oot sa ise ka vahel Õõsul käid veel või?

B: Ei, nagu eriti ei …

A: Linnamiis, jah? Linnamiis … Krt ega seal midagi teha ei ole küll … eriti õhtuti. Hea küll, et mul naine ja tirts on, muidu ma ei tea, vahiks niisama seina, lööks pihku.

B: …

A: Oot sul suitsu veel on või …

B: Jaajah …

A: Ou, a naine mul ju üldse suitsuhaisu ei talu nüüd … Enne oli ise hull korsten, a siis jättis maha kui titte ootas. Nüüd mingi sõimab, kui mina teen. Mulle lubas selle … e-sigareti kinkida. Tra ma teen selle e-sigaretiga Õõsul? See on ju mingi pedede teema noh …

B: Ei tea, jah …

A: Oot sa ise oled ka naisemees muidu või?

B: Ei, ma praegu küll …

A: A kuule, sa oled ka äkki pede siis, ah?

B: …

A: Ei, sorri, oota, ära pane tähele, ma teen nalja. Ma ju ise kah tükk aega olin poissmees … pärast Liinat, noh. A siis vaatad, tead, ümberringi, seal … Gunnil juba naine ja laps, Savil kaks last … no tema nüüd nendega koos enam ei ela, aga … Johh pidas pulmi siin ülemöödunud suvel … 

B: Ahah?

A: Jaa-jah, linnast tõi pruudi omale. Kirikus pandi paari … pärast oli kõva kräu veel … seal, Karitsast edasi, seal on mingi turismitalu. 

B: Nonoh, kuule ma …

A: Ei, ega ma ise pean ka varsti … aga … No vaata, Johhi pulmas ma saingi ju Margitiga tuttavaks. Ta on ju Johhi naise … oota .. isa õe … täditütar siis. 

B: Mmm … 

A: Jah, täditütar! Ja see, et ta Matu poolõde on, see tuli alles hiljem välja. Siis oli tirts ka juba hakkama pandud. Ega ma polnud Matut ammu näind kah. 

B: Mhmh.

A: A krt, ega Matut ei tunne ära ka enam … Sa oled teda näinud?

Etc.