Mare Mikof on Eesti skulptor, kes on tegelnud eri skulptuuriliikidega pisiplastikast ja portreedest monumentaalskulptuurini. Tema tuntumate tööde seas on näiteks Paul Kerese (1996) ja Jüri Vilmsi (2005) monumendid Pärnus, Karl Menningu (2006) mälestusmärk Tartus Vanemuise teatri ees, skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks (1977), “Nõmme ema” (1998) Tallinnas Nõmme keskuse juures ning “Hämarik” (2005) Tallinnas Viru keskuse juures.
“Teeksin skulptuuri meie eelmisest presidendist Kersti Kaljulaiust. Olen tegelikult kõikidest meie riigipeadest skulptuurid teinud. Ka Kerstist on olemas elusuuruses taies, mis hetkel tervitab külastajaid Lihula mõisas. Nähtamatu skulptuuri looksin aga hoopis uues formaadis. Teos oleks maa all peidus ja pinnasest pungitaks ülesse vaid väike kühm. See oleks nö vihje milllegi suuremale, mida me ei pruugi aga igapäevaselt ringi liikudes tähele panna. Väike nihe meie igapäevases elus ja trajektooril, mille otsa võib ka lihtsasti komistada ja alles siis aru saada, millega tegu ja mis meie ümber toimub. Skulptuur asuks hästi käidavas ja populaarses kohas. Näiteks Telliskivi tänaval. See kühm peaks tekitama uudishimu – millega on tegu, miks see seal on, kas midagi Kersist on maa all peidus? Ideaalis kasvab selle voolujoonelise kuju nö pea peal ka rohi. Umbrohi. Skulptuuri juures oleks väike silt “Ära Kerstile peale astu!”.”